Korduma kippuvad küsimused

Dentista on pikaajalise kogemusega hambakliinik. Meie eesmärk on pakkuda parimat võimalikku hamabravi ning luua patsiendiga usaldussuhe, kus patsient tunneb end hoituna.

Dentista Hambakliinik

Kuidas tekivad hambaaugud?

Hambaaukude peamiseks tekitajaks on maailmas levinuim nakkushaigus - hambakaaries, mida tekitavad hambakatus pesitsevad mikroobid. Hambakatt on hammaste pindadele kinnituv toiduosakeste, sülje koostisosade ning mikroobide kiht. Hambaemaili lagunemine on seotud nende mikroorganismide elutegevusega, õigemini, nende elutegevuse käigus vabanevate lõpp-produktidega mis muudavad keskkonna hamba pinnal happeliseks.

Kaariest tekitavate pisikutega nakatumine toimub enamasti väikelapse ema või kellegi teise lähedase suust läbi käinud luti või lusika abil.

Miks tekib kaaries?

Hambakaariese tekkes on olulised mitmed asjaolud. Kui nakatumine kaariest tekitavate mikroobidega on toimunud, siis järgnevalt määrab kaariese aktiivsuse ära nende hulk suuõõnes ning elutingimused, mida neile pakume. Väga ekslik on arvata, et probleemid hammastega on näiteks vanematelt päritud või et lihtsalt hambad on "nõrgad". Organismi üldseisundil on küll teatud seos hammaste olukorraga. See puudutab nn. hambaluu ainevahetust e. vajalike ainete olemasolu, samuti sülje koostist ning eritumise kiirust. Enamasti on aga tegemist siiski meie endi väär-käitumisega või käitumisharjumuste puudumisega.
 
Millist hambaharja kasutada?

Hambaharja puhul ei ole kõige olulisem selle värv ega disain, kuigi hea on, kui selle suurus ja kuju oleks valitud arvestusega, et puhastamist vajavad kõik hambapinnad, ka kõige tagumistel hammastel. Oluline hambaharja valikul on harjaste omadused. Liiga tugevate harjastega hambaharjad (ingl.k. "HARD" ja "MEDIUM" märgistusega) vigastavad hambakaelu ja iget, seega tuleb valida võimalikult pehme (ingl.k. "SOFT" märgistusega) sünteetiliste harjastega hambahari.

Harja tuleks vahetada vähemalt iga 2-4 kuu järel, või ka varem, juhul, kui harjased on vajunud longu. Samuti peaks tähelepanu pöörama harjaste tippude töötlusele. Lõigatud harjased kahjustavad rohkem hambaemaili, kui ümarate e. spetsiaalselt töödeldud otstega harjased.

Hambaharja kuju, suurus, käepideme või harjaste disain ei mängi olulist rolli. Tähtsamad on harjaste omadused. Soovitav on kasutada SOFT e. pehme märgistusega ning spetsiaalselt töödeldud sünteetiliste harjastega hambaharja.

Kuidas hambaid pesta?

Korralik hammaste harjamine ja hammaste vahede puhastamine hambaniidi või mõne muu abivahendiga, eemaldab hambapinnalt hambakatu. Oluline on, et puhastatud saaksid kõik hambapinnad. Kõige parem on selleks välja kujundada kindel harjumuslik süsteem, et mitte jätta osasid piirkondi tähelepanuta. Kuna väga sageli saavad kaariesekahjustused alguse just hambavahedest, siis on ka vahede puhastamine eriti oluline. Liigtugeva survejõu vältimiseks tuleb harja hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Õige harjaste suund on 45o nurga all hambale ja igemevakku ning harjamine ise toimub lühikeste kiirete edasi-tagasi liigutustega. Keelepoolselt on katt tugevamini kinni, seepärast oleks soovitav alustada harjamist seestpoolt. Puhastama peab ka keelt. Hammaste harjamiseks kulutatav aeg on vähemalt kolm minutit, kuigi sellest olulisem on harjamise kvaliteet- aega hambapesuks tuleb varuda ! Liigkiire ning vale tehnikaga harjamine võib kasu asemel isegi kahju tuua- esmalt taandub hambakaeltel ige ning hiljem harjatakse maha hambajuurt kaitsev juuretsement. Hambaemaili kiirele kulumisele aitab kaasa ka eelnev happeline keskkond-hapude puuviljade söömine ning mahlade tarvitamine enne hambapesu.

Hammaste sisemised pinnad on kõige raskemini puhastatavad, mistõttu vajavad harjamisel erilist tähelepanu. Kui kahtled oma tehnikas, võta hambahari hambaarsti külastades kaasa ning palu arstil ennast juhendada.

Juhi niit hambapinnaga kontaktis igemevakku ja puhasta seda, niiti üles-alla liigutades. Sama protseduuri korda kõrvalhambal. Kui tekib igeme veritsus, viitab see igemepõletikule ning ebaõigele tehnikale. Palu hambaarstil ennast juhendada. Õiget tehnikat kasutades kaob veritsus mõne aja möödudes.

Laiemaid hambavahesid ning suhu kinnitatavaid proteese saab puhastada spetsiaalset vaheharja kasutades.

Vaheharja valikul küsi nõu oma hambaarstilt
 
Millist hambapastat kasutada?

Teaduslike uurimuste käigus ei ole ükski hambapasta osutunud teistest oluliselt efektiivsemaks. Hambapesu puhul tuleb mistahes hambapastast tähtsamaks lugeda hammaste ja hambavahede mehaanilist katust puhtaks harjamist. Kuigi pastad jaotatakse erineva hõõrdeteguri ja koostise järgi põhi-, ravi- ja kosmeetilisteks hambapastadeks, on neile esitatav tähtsaim nõue kaariese ennetamiseks piisav fluoriidisisaldus. Seepärast tuleks ka väiksematele lastele soovitada vähemalt 0,1 %lise fluoriidi sisaldusega hambapastat, mida pannakse harjale võimalikult vähe. Valgendavaid hambapastasid ei ole soovitav regulaarselt kasutada, kuna enamasti põhineb toime abrasiivainetel ning nende abil ei saa hambaid valgendada loomulikust toonist heledamaks.

Põhilised riskid hambaravis?

Kuna hambaarstid tegelevad elusloodusega, kus ravi edukuse määrab ära keskkond, materjal, tehnoloogia ja teadmised, soovime et teaksite peamisi riske hambaravis. On väga oluline, et enne ravi otsuse tegemist teaksite neid riske ja nõustute vastava raviga.

Toome välja ka meie peamised tingimused nende probleemide tekkimise puhul. Iga probleem vajab eraldi analüüsi tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. 

Kroonid, sillad, tihvthambad, panused

Äravõetavad proteesid võivad hõõruda

Implantaadid

Juureravi

Täidised

Valgendus